Gootika
12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus, linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja jõukamaks. Ka ehitustegevus kogus jõudu. Hoogustus kirikute ehitus aga juba täiesti uues stiilis, mis sai alguse Prantsusmaalt ja levis kiiresti teistesse Lääne-Euroopa maadesse.
Kui romaani ajal soovis paavst kirikute ehitamisega oma mõjuvõimu suurendada ja usukartuse abil rahvast ohjata, siis uued, gooti stiilis kirikud kerkisid kui teisenenud maailmavaate ja kuningavõimu sümbolid. Käskivast ja karistavast religioonist oli saanud oma usu üle rõõmustaja, oma rõõmu kuulutaja. On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu.
Kui romaani ajal soovis paavst kirikute ehitamisega oma mõjuvõimu suurendada ja usukartuse abil rahvast ohjata, siis uued, gooti stiilis kirikud kerkisid kui teisenenud maailmavaate ja kuningavõimu sümbolid. Käskivast ja karistavast religioonist oli saanud oma usu üle rõõmustaja, oma rõõmu kuulutaja. On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu.
ARHITEKTUUR
Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete.
Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Gooti kirikut iseloomustabki kõige enam tema üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse.
Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete.
Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Gooti kirikut iseloomustabki kõige enam tema üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse.
Notre-Dame ehk Jumalaema katedraal Pariisis
Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud.
Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared.
Terve selline skeletitaoline sõrestik sai nii tugev, et seinu ja võlve ei pidanud enam nii pakse ehitama. Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraažakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks.
Aknaraamistikud valmistati raidkivist, mille ülaosa kaunistati sageli tüüpiliste ristikulehe taoliste kaunistuste siiridega.
Terve selline skeletitaoline sõrestik sai nii tugev, et seinu ja võlve ei pidanud enam nii pakse ehitama. Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraažakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks.
Aknaraamistikud valmistati raidkivist, mille ülaosa kaunistati sageli tüüpiliste ristikulehe taoliste kaunistuste siiridega.
Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. seda perspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud.
SKULPTUUR
Kui romaani skulptuuris oli enim levinud reljeef, millel inimfiguurid eenduvad vaid veidi taustast , siis gooti skulptuur lähenes enam ümarplastikale. See tähendab, et kujud on vaadeldavad nii eest kui ka külgedelt, aga jäävad siiski taustaga seotuks. Gooti skulptuuride nägudelt on kadunud piin ja kannatus. See on asendunud õndsustundega. Kogu gooti kunst austab ja imetleb kristlikku sõnumit, kujutades inimest selle edasiandjana hingelise ja tundelise olevusena.
Kui romaani skulptuuris oli enim levinud reljeef, millel inimfiguurid eenduvad vaid veidi taustast , siis gooti skulptuur lähenes enam ümarplastikale. See tähendab, et kujud on vaadeldavad nii eest kui ka külgedelt, aga jäävad siiski taustaga seotuks. Gooti skulptuuride nägudelt on kadunud piin ja kannatus. See on asendunud õndsustundega. Kogu gooti kunst austab ja imetleb kristlikku sõnumit, kujutades inimest selle edasiandjana hingelise ja tundelise olevusena.
Sageli armastati kujutada Neitsi Maarjat last kätel hoidmas. Selles naeratavas kujus pidid ühinema maine ilu ja taevane headus. Teema oli arusaadav ja inimlik - emaarmastus.
Küllap sellepärast loodi madonnakujusid paarisaja aasta jooksul hulgaliselt.
Küllap sellepärast loodi madonnakujusid paarisaja aasta jooksul hulgaliselt.
Saksmaal kaunistati tiibaltareid värvitud puuskulptuuridega.
MAALIKUNST
Tahvelmaal sündis just gooti ajastul. See oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Esimesed tahvelmaalid tehti puutahvlitele tiibaltarite jaoks. Gooti kirikud olid suurte akendega ja seetõttu seinapinda maalinguteks eriti ei jäänud.
Itaalias, kus kirikute aknad olid väiksemad, maaliti seintele freskosid. Fresko on veel kuivamata krohvile maalitud pilt.
Tahvelmaal sündis just gooti ajastul. See oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Esimesed tahvelmaalid tehti puutahvlitele tiibaltarite jaoks. Gooti kirikud olid suurte akendega ja seetõttu seinapinda maalinguteks eriti ei jäänud.
Itaalias, kus kirikute aknad olid väiksemad, maaliti seintele freskosid. Fresko on veel kuivamata krohvile maalitud pilt.
Giotto di Bondone "Juuda suudlus"
Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid.
Ka nendes maalides on juba üsna õigesti kasutatud perspektiivi. Prantsusmaal olid väga tuntud vennad Limbourg`id, kes maalisid väga ilmekad pildid erinevatest aastaaegadest ja nendele vastavatest toimetustest. Pildid valmisid tellimustööna Berry hertsogi palveraamatule.
Ka nendes maalides on juba üsna õigesti kasutatud perspektiivi. Prantsusmaal olid väga tuntud vennad Limbourg`id, kes maalisid väga ilmekad pildid erinevatest aastaaegadest ja nendele vastavatest toimetustest. Pildid valmisid tellimustööna Berry hertsogi palveraamatule.